Tagasiside

Eõppe vorm oli väga asjalikult ülesehitatud ning lihtsalt arusaadav. Ülesanded olid ilusti viidatud, et sai kõigile asjadele lihtne juurdepääs. Aine oli ülesehitatud nii, et sai ärevushäiretest hea ülevaate, palju sai oma loomingut avaldada, mis tegi ülesannete lahendamise põnevamaks.
Meeldis, et sain asju teha omale sobival ajal ega pidanud kiirustama, mistõttu sai paremini ülesannetesse süveneda ja rohkem aega panustada.

Ülesanne 7

Lõõgastusharjutuse väljamõtlemine

Kõige tähtsam enne lõõgastumisharjutuste tegemist on kindlaks teha, mis Sind häirib, tuleb mõelda kõigile murettegevatele mõtetele. Oluline on teha harjutusi vaikses ja rahulikus keskkonnas, mis endale meeldib ja kus saab tunda ennast vabamalt, nt. looduses, toas. Kogu keha vabastamiseks pingeteks tuleb teha harjutusi nii kehale kui vaimule. Hingamise  kontrollimisega on võimalik pingeid leevendada. Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks, lõõgastunud inimene seevastu hingab aeglaselt ja sügavalt. Kõhuhingamine aitab parandada organismi talitlust ning kooskõlastada keha, meelte ja vaimu toimimist. Lihaste pingutamine/lõdvestamine ning kehale keskendumine suunab tähelepanu kehale ja annab vaimule puhkust. Harjtusi tuleb teha pidevalt, kuni hakkad märkama muutusi ning need ei võta päevast palju aega.

Hingamisharjutused:  

Kõige pealt ole mugavas asendis, kas siis seistes, istudes või lamades, kuidas endale meeldib. Seejärel hinga sügavalt sisse, lugedes neljani, mõtle, et hingetõmme algab Sinu jalataldadest. Seejärel hinga täielikult välja ja kujuta ette, et õhk liigub mööda keha taldade kaudu jalgadest välja. Lõdvesta oma näolihased. Ärge kiirustage ja jälgige, et väljahingamine oleks sissehingamisest kaks korda pikem. Korrake kogu tsüklit kuni viis korda. Tehke seda vähemalt kaks korda päevas või mil iganes pinget ja ärevust tunnete. Harjutuse lõppedes naerata iseendale. 

Harjutused kehale:
Harjutusi võib teha kodus või värskes õhus. Harjutuste puhul on oluline õige hingamine. Lisada võib rahulikku muusikat, nt. Youtubes otsida spa relaxation videosid. Tehes erinevaid harjutusi siis iga harjutust tehes hoia poosi paar sekundit ning see järel lõdvesta.
Harjutused:
1. Siruta kogu keha, hoia ja lõdvesta
2. Siruta ühte kätt/jalga korraga, hoia ja lõdvesta.
3. Tee peaga pool ringe ( täisringid keelatud, pole kaelale head )
4. Pinguta kõhulihaseid, hoia ja lõdvesta. ( samamoodi võib teha reitele, tuharatele jne )
5. Tee harjutusi näole, tõsta kulme, lõuaga rinna puutumine.
6. Harjutusi on palju, et tuleb ise katsetada, mis sulle kõige rohkem meeldiks ning alati tuleb teha neid rahulikult ja korraliku hingamisega.
Alati on kasulik värskes õhus viibida, kuna nii lööb pea koheselt selgeks. Võib jalutada või rattaga sõitmas. Kui tahad end välja elada ja täiesti pingetest vabaneda võib minna kuskile metsa ning leida seal endale üks meeldiv koht. Olles leidnud endale sobiva koha, siis laula ja tantsi seal nii kõvasti/ valesti kui tahad, et ennast välja elada, niiet keegi ei näe. Minul mitu sõbrannat on nii teinud ja kõik kiitnud ja hiljem end vabalt tundnud.

 
Allikad:
https://tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik-korgharidus/22-oppimine/aerevus-stress-ja-teised-tervisehaeired/72-pinge-leevendamise-votted-rahustav-hingamine

https://tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik-korgharidus/22-oppimine/aerevus-stress-ja-teised-tervisehaeired/73-pinge-leevendamise-votted-lihaslodvestus


http://www.mayoclinic.org/healthy-living/stress-management/in-depth/relaxation-technique/art-20045368

Ülesanne 5

Valin ülesandeks juhtum 2 ehk Külli loo.

Negatiivsed mõtted                                                                   Negatiivsed tunded

*Kardan, et hakkab halb, kui voodist tõusen.                           *Kõik libiseb käest. ( saamatus )

*Kardan, et väljas juhtub midagi, mille üle                              *Ei saa enam hakkama. ( hirm )

kontroll puudub.                                                                        *Ei jõua/jaksa enam. ( jõuetus )

*Võin endaga miskit halba teha.                                               *Ei tunne end piisavalt naisena.

*Ei julge mõelda oma ärevusele ega tagajärgedele.                   ( alaväärsustunne )

Negatiivsete mõtete vaidlustamine:

1.Kardan, et hakkab halb, kui voodist tõusen. - Kas Sul on juhtunud varem, et hakkab voodist tõustes halb ? Kui tihti on hommikuti halb olla ? Kas voodis pikali olles on juba halb ? Kas hommikuti on halb olla, kui öösel on vähene uni olnud või liigsed mõtted tööst ?

2. Kardan, et väljas juhtub midagi, mille üle kontroll puudub. - Kas väljas on juhtunud midagi halba, mistõttu see hirm on ? Mis Sa arvad, et võib väljas juhtuda ? Millest on tingitud väljas olevad ohud ? Kas koos teistega on julgem väljas liikuda ?

3.  Võin endaga miskit halba teha. - Miks sa arvad, et võid endaga miskit halba teha ? Mis sa teha plaanid endaga ? Kas varem on olnud sellised mõtted ? Mis on Sinu elus head, mis teeb sind õnnelikuks ( inimesed, tegevused ) ? Mis on ebameeldivad asjad elus ?

Ülesanne 4

1) Sotsiaalfoobia

• Kui keegi mind vaatab, siis arvan, et ma olen täielik idioot ja lahkun.
• Tunnen end imelikult/veidrikuna, kuna kardan luua suhteid inimestega.
• Raske on omada sõpru või luua suhteid. 
• Kardavad einestada restoranides, kuna inimesed vaatavad neid ja võivad pillata miskit maha.
•  Kardan vaadata teisi, kuna ei tea, mida nad minust mõelda võivad. 
• Antud probleemiga inimesega inimesed loodavad oma kogemusest rääkida, et teistel kergem oleks, kellel alles tekkinud antud probleem.
• Võib tekkida, kui kunagi on neid alandatud, tunnevad, et ei hoia kontrolli.

2) Kesksed märksõnad abistamisprotsessis

• Ole huvitatud inimese enesetundest, selgitada välja mis muret teeb, millised on probleemid.
• Lõõgastusharjutuste tegemine, nende kordamine ärevuse tekkides, nt.hingamisharjutused.
• Vaadata üle kodused tööd, mis patsient on teinud ja anda positiivset tagasisidet.

3) Terapeut aitas patsienti järgnevalt 

• Enne psühhoologilist abi tuleb füüsilised süptomid üle vaadata.
• Aitas valu tekitaja kindlaks teha ning kuidas see inimest mõjutab
• Palus kirjeldada valu iseloomu, kuna tekib
• Tegi kokkuvõte patsiendi öeldust.
• Terapeut oli  tähelepanelik ja tegi haigele kindlaks, et valu on tõeline probleem tema jaoks. 

4) Kuidas ärevushäirega inimese mõtteid muuta

• Negatiivsete automaatmõtete välja selgitamine ning hindamine
•  Patsiendi poolt rääkimine, kas tema mõtted on reaalsed ? Leida tõendeid, kas on mõni tema mõte toimunud reaalselt. Nt. kandiku maha pillamise hirm, mis selgus, et pole kunagi juhtunud.
•  Uute käitumuste omandamine läbi lahenduste.

5) Peegeldavad vastuseid terapeudi poolt

• Te ei ole kindel?
• Kas olete ikkagi mures, kuigi arst ja analüüsid näitasid, et Teiega on kõik korras?
• Kas kühmud tekivad ja kaovad järsku ?

Ülesanne 3

Patsient on 55-aastane naisterahvas psühhiaatriaosakonnas. Osakonnas olnud ka varasemalt ärevuse tõttu . Patsient tuneb end ärevana, kuna kõht ei ole käinud pikema aja jooksul läbi ( tegelikult kõht käis läbi, aga patsiendi jaoks liiga vähe ). Osakonnas antavatest ravimitest pole kasu tema sõnul, mistõttu ostab ise Microlaxi. Patsient ei soovi süüa, kuna ei taha seedimist rikkuda. Käib kurtmas oma probleemi ja on ärev kõhukinnisuse osas. Soovib, et paneksin talle Microlaxi, kuid ei taha, et öösel kõht lahti oleks ehk lõppkokkuvõttes ikkagi ei ole nõus rohtu võtma. Mitu päeva on patsient ärev oma probleemi tõttu ega ei suuda rahulik olla. Osakonnast ei soovi lahkuda, kuna kardab, et siis tekib kõhulahtisus, seetõttu istub päev otsa palatis.

Tegevused: 1. Seletasin patsiendile, et tegelikult pole tal kõht kinni, kuna käib vähemalt kord päevas läbi. 2. Seletada korrapärase toitumise vajadust. 3. Aktiveerida patsienti liikuma ja teiste patsientidega suhtlema. 4. Vajadusel manustada ravimeid. 5. Rääkida patsiendiga, mis on tema arvates selle probleemi põhjused ja miks ta seetõttu nii ärev on. Kaua probleem kestnud on.

Antud patsiendiga oli kõige raskem ühist keelt leida, kuna ta polnud nõus ühegi ettepanekuga oma probleemi leevendamiseks vaid käis närviliselt rohtu nõudmas, kuid kui rohtu andma hakata keeldus ta sellest, kuna nii võib kõht lahti minna. Patsient oli väga enesekeskne.

 

Ülesanne 2

Valin tõlgendamiseks mudel 1.

 



Käivitavaks ärritajaks on  mingi kindel situatsioon nt. hirm üksinda jäämise ees. Peale mida inimene tunneb hädaohtu ehk et ei kontrolli enam olukorda. Tekib kartusseisund. Füüsilistest sümptomitest on tavalisteks südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne. Peale seda hakkab inimene tunnetama sümptomeid katastroofina, näiteks võivad arvata, et südamekloppimise tõttu saavad südamerabanduse. Tavaliselt tekib inimestel surmahirm või tunnevad, et hakkavad hulluks minema.
Üldiselt tunneb inimene siiski hädaohtu ning katkestab  tegevuse ja põgeneb situatisoonist.

Ülesanne 1

Minu esitlus asub http://www.slideshare.net/agnea/obsessiiv-kompulsiivne-revushire .