Ülesanne 4

1) Sotsiaalfoobia

• Kui keegi mind vaatab, siis arvan, et ma olen täielik idioot ja lahkun.
• Tunnen end imelikult/veidrikuna, kuna kardan luua suhteid inimestega.
• Raske on omada sõpru või luua suhteid. 
• Kardavad einestada restoranides, kuna inimesed vaatavad neid ja võivad pillata miskit maha.
•  Kardan vaadata teisi, kuna ei tea, mida nad minust mõelda võivad. 
• Antud probleemiga inimesega inimesed loodavad oma kogemusest rääkida, et teistel kergem oleks, kellel alles tekkinud antud probleem.
• Võib tekkida, kui kunagi on neid alandatud, tunnevad, et ei hoia kontrolli.

2) Kesksed märksõnad abistamisprotsessis

• Ole huvitatud inimese enesetundest, selgitada välja mis muret teeb, millised on probleemid.
• Lõõgastusharjutuste tegemine, nende kordamine ärevuse tekkides, nt.hingamisharjutused.
• Vaadata üle kodused tööd, mis patsient on teinud ja anda positiivset tagasisidet.

3) Terapeut aitas patsienti järgnevalt 

• Enne psühhoologilist abi tuleb füüsilised süptomid üle vaadata.
• Aitas valu tekitaja kindlaks teha ning kuidas see inimest mõjutab
• Palus kirjeldada valu iseloomu, kuna tekib
• Tegi kokkuvõte patsiendi öeldust.
• Terapeut oli  tähelepanelik ja tegi haigele kindlaks, et valu on tõeline probleem tema jaoks. 

4) Kuidas ärevushäirega inimese mõtteid muuta

• Negatiivsete automaatmõtete välja selgitamine ning hindamine
•  Patsiendi poolt rääkimine, kas tema mõtted on reaalsed ? Leida tõendeid, kas on mõni tema mõte toimunud reaalselt. Nt. kandiku maha pillamise hirm, mis selgus, et pole kunagi juhtunud.
•  Uute käitumuste omandamine läbi lahenduste.

5) Peegeldavad vastuseid terapeudi poolt

• Te ei ole kindel?
• Kas olete ikkagi mures, kuigi arst ja analüüsid näitasid, et Teiega on kõik korras?
• Kas kühmud tekivad ja kaovad järsku ?

Ülesanne 3

Patsient on 55-aastane naisterahvas psühhiaatriaosakonnas. Osakonnas olnud ka varasemalt ärevuse tõttu . Patsient tuneb end ärevana, kuna kõht ei ole käinud pikema aja jooksul läbi ( tegelikult kõht käis läbi, aga patsiendi jaoks liiga vähe ). Osakonnas antavatest ravimitest pole kasu tema sõnul, mistõttu ostab ise Microlaxi. Patsient ei soovi süüa, kuna ei taha seedimist rikkuda. Käib kurtmas oma probleemi ja on ärev kõhukinnisuse osas. Soovib, et paneksin talle Microlaxi, kuid ei taha, et öösel kõht lahti oleks ehk lõppkokkuvõttes ikkagi ei ole nõus rohtu võtma. Mitu päeva on patsient ärev oma probleemi tõttu ega ei suuda rahulik olla. Osakonnast ei soovi lahkuda, kuna kardab, et siis tekib kõhulahtisus, seetõttu istub päev otsa palatis.

Tegevused: 1. Seletasin patsiendile, et tegelikult pole tal kõht kinni, kuna käib vähemalt kord päevas läbi. 2. Seletada korrapärase toitumise vajadust. 3. Aktiveerida patsienti liikuma ja teiste patsientidega suhtlema. 4. Vajadusel manustada ravimeid. 5. Rääkida patsiendiga, mis on tema arvates selle probleemi põhjused ja miks ta seetõttu nii ärev on. Kaua probleem kestnud on.

Antud patsiendiga oli kõige raskem ühist keelt leida, kuna ta polnud nõus ühegi ettepanekuga oma probleemi leevendamiseks vaid käis närviliselt rohtu nõudmas, kuid kui rohtu andma hakata keeldus ta sellest, kuna nii võib kõht lahti minna. Patsient oli väga enesekeskne.

 

Ülesanne 2

Valin tõlgendamiseks mudel 1.

 



Käivitavaks ärritajaks on  mingi kindel situatsioon nt. hirm üksinda jäämise ees. Peale mida inimene tunneb hädaohtu ehk et ei kontrolli enam olukorda. Tekib kartusseisund. Füüsilistest sümptomitest on tavalisteks südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne. Peale seda hakkab inimene tunnetama sümptomeid katastroofina, näiteks võivad arvata, et südamekloppimise tõttu saavad südamerabanduse. Tavaliselt tekib inimestel surmahirm või tunnevad, et hakkavad hulluks minema.
Üldiselt tunneb inimene siiski hädaohtu ning katkestab  tegevuse ja põgeneb situatisoonist.

Ülesanne 1

Minu esitlus asub http://www.slideshare.net/agnea/obsessiiv-kompulsiivne-revushire .

Esimene postitus

Minu esimene testpostitus.